Tebukonasool

Üldnimetus: tebukonasool (BSI, mustand E-ISO)

CASi nr: 107534-96-3

CAS-i nimi: α-[2-(4-klorofenüül)etüül]-α-(1,1-dimetüületüül)-1 H-1,2,4-triasool-1-etanool

Molekulaarvalem: C16H22ClN3O

Agrokeemiline tüüp: fungitsiid, triasool

Toimeviis: Süsteemne fungitsiid kaitsva, tervendava ja hävitava toimega. Imendub kiiresti taime vegetatiivsetesse osadesse, translokatsiooniga peamiselt akropetaalseltsa seemnete puhtimine


Toote üksikasjad

Rakendus

tebukonasool on efektiivne mitmesuguste teraviljade, nagu Tilletia spp., Ustilago spp. ja Ustilago spp., vastu, samuti Septoria nodorum (seemnete kaudu leviv) vastu, 1-3 g/dt seemnete kohta; ja Sphacelotheca reiliana maisis 7,5 g/dt seemne kohta. Tebukonasool tõrjub pihustatuna arvukalt patogeene erinevatel põllukultuuridel, sealhulgas rooste liigid (Puccinia spp.) 125-250 g/ha, jahukaste (Erysiphe graminis) 200-250 g/ha, kõrvetus (Rhynchosporium secalis) 200 g/ha. 312 g/ha, Septoria spp. 200-250 g/ha, Pyrenophora spp. 200-312 g/ha, Cochliobolus sativus 150-200 g/ha ja pea-kärntõbi (Fusarium spp.) 188-250 g/ha teraviljades; lehetäpid (Mycosphaerella spp.) 125-250 g/ha, leherooste (Puccinia arachidis) 125 g/ha ja Sclerotium rolfsii 200-250 g/ha, maapähklites; must lehetriip (Mycosphaerella fijiensis) 100 g/ha, banaanidel; tüvemädanik (Sclerotinia sclerotiorum) 250-375 g/ha, Alternaria spp. rapsil 150-250 g/ha, varrevähi (Leptosphaeria maculans) 250 g/ha ja Pyrenopeziza brassicae 125-250 g/ha; villpõletik (Exobasidium vexans) 25 g/ha, tees; Phakopsora pachyrhizi 100-150 g/ha, sojaubades; Monilinia spp. 12,5-18,8 g/100 l, jahukaste (Podosphaera leucotricha) 10,0-12,5 g/100 l, Sphaerotheca pannosa 12,5-18,8 g/100 l, kärntõbi (Venturia spp.) 100,5 g/1007. valgemädanik õuntel (Botryosphaeria dothidea) 25 g/100 l, õuntel ja luuviljadel; jahukaste (Uncinula necator) 100 g/ha, viinamarjadel; rooste (Hemileia vastatrix) 125-250 g/ha, marjalaikutõbi (Cercospora coffeicola) 188-250 g/ha ja ameerika lehetõbi (Mycena citricolor) 125-188 g/ha, kohvis; valgemädanik (Sclerotium cepivorum) 250-375 g/ha ja lillalaik (Alternaria porri) 125-250 g/ha sibulköögiviljadel; lehtlaik (Phaeoisariopsis griseola) 250 g/ha, ubadel; varajane põletik (Alternaria solani) 150-200 g/ha, tomatil ja kartulil.


  • Eelmine:
  • Järgmine:

  • Kirjutage oma sõnum siia ja saatke see meile